Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.
Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.
Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.
Terviseamet alustab täna kampaaniat „Tervis pole naljaasi“, millega soovitakse tõsta inimeste teadlikkust ebaraviga seotud terviseohtudest ning rõhutada teaduspõhise tervishoiu eeliseid.
Ameerika Ühendriikide väärinfo ekspert Renee DiResta andis täna Tallinnas ligi 50 perearstile, pereõele ja erinevale tervishoiuga seotud asutuse töötajatele ülevaate vaktsineerimisvastaste poolt levitatavast väärinfost ja selle varjatud eesmärkidest.
Ameerika Ühendriikide saatkonna ja terviseameti koostöös korraldatud kahetunnine kohtumine koosnes DiResta loengust, mis keskendus väärinfole ja selle sotsiaalmeedias levitamisele ning diskussioonipaneelist, kus osalejad said esinejale küsimusi esitada.
Terviseamet tuletab meelde, et uue kooliaasta eel on paslik heita pilk ka lapse vaktsineerimiskalendrisse.
Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures ära tegema vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Kui mingil põhjusel on jäänud laps perearsti juures vaktsineerimata, siis võib kaitsesüsti teha vanema nõusolekul ka kooli tervishoiutöötaja.
Leetrite vastase kaitse annab kas vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine. Haiguse ennetamiseks on olemas liitvaktsiin.
Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot), soovitame end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
Käesoleva aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik.
Eestis registreeriti viimane teetanuse haigusjuht 2017 aastal. Enne seda on teada üks haigusjuht 2013 aastast ja kaks juhtu aastast 2011.
Viimane difteeriasse haigestumine registreeriti Eestis aastal 2001, kuid meie lõunanaabrite juures Lätis registreeritakse difteeriasse haigestumisi praktiliselt igal aastal. Käesoleval aastal on registreeritud juba kaks haigestumist, eelmisel aastal kolm haigusjuhtu.
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on sel aastal Saaremaal laboratoorse kinnituse saanud kokku neli leetrite haigusjuhtu.
Esimese kolme kuuga on riigi pakutud võimalust kasutanud 6355 tütarlast (28,5% sihtrühmast), neist:
„Leetrid on hea näide unustuste hõlma vajuma hakanud nakkushaigustest, mis endast taas märku annavad ja seda paljus tänu vaktsineerimata jäänud kogukondade hulga suuremisele Euroopas,“ märkis terviseameti peaspetsialist Irina Filippova. 2017. aastal Euroopas leetritesse haigestunutest olid 80 protsendil tegu vaktsineerimata teismeliste ja noortega.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) analüüs on näidanud, et vaktsineerimata inimgruppe on isegi neis riikides, kus vaktsineerituse üldine tase on kõrge.
Haigestunud naise vaktsineerimisstaatus on teadmata, kuid mees oli lapsepõlves vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimene pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.