Uudised

Sel nädalal sai kinnituse kahe täiskasvanu ja kahe lapse haigestumine leetritesse, kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 21 inimest.

Lisaks leetritesse haigestunud Tallinna põhikooli õpilasele tuvastati leetrid ka kahel Lääne-Tallinna keskhaigla töötajal ja haiglas viibinud alla aastasel väikelapsel, kes haigestus leetritesse enne vaktsineerimist. Kontaktsete väljaselgitamise ja vaktsineerimisega tegelevad nii terviseamet kui Lääne-Tallinna keskhaigla, asjaolude väljaselgitamiseks on terviseamet haigla suhtes algatanud riikliku järelevalvemenetluse.

Põhja-Tallinnas asuva põhikooli õpilasel tuvastati leetrid, laps polnud leetrite vastu vaktsineeritud.

Laps haigestus eelmise nädala reedel, haigustunnusteks olid esialgu palavik, köha ja nohu.  Lööve tekkis kaks päeva hiljem, järgmisel päeval ehk kümnendal juunil haigestunu ka hospidaliseeriti. Eile sai leetritesse nakatumine laboratoorse kinnituse.

Puukide aktiivsus võib sel aastal tuua rohkem puugihaiguseid, sest ilmastikuolud on olnud neile soodsad.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko  sõnul peaks kõik inimesed ennast vaktsineerima, sest kogu Eesti on üks suur riskipiirkond puukidega levivate nakkushaiguste suhtes. „2018 soe ja niiske hilissügis ning järgnenud pehme talv olid soodusfaktorid puukide levikule. Seetõttu on sel suvel oodata ka suuremat puukide aktiivsust ning kasvab oht inimestele.“

Kui veel üle kümne aasta tagasi tundus, et leetrid on Eestist täielikult elimineeritud ja lapsed selle vastu vaktsineeritud, siis nüüd ründavad nad taas ning mai lõpu seisuga on Eestis registreeritud juba 17 haigusjuhtu.

«Radar» uuris, miks see raske ja ometi välditav haigus tagasi on?

Mai kolmandal nädala (13-19.mai) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tõttu arsti poole 2215 inimest, langus eelmise nädalaga võrreldes oli 9 protsenti.

Tavapäraselt olid ligi pooled haigestunud lapsed. Sentinelsüsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal võib grippi haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, registreeritakse vaid üksikuid gripiviirusega seotud haigestumisi.

Selle aasta esimese kvartali jooksul on leetritevastast kaitset uuendanud 1337 täiskasvanut, terve 2018. aasta jooksul revaktsineeris end Eestis kokku 1502 ning 2017. aastal 373 täiskasvanut.

Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on kasv samuti enam kui seitsmekordne, sest 2018. aasta esimese kolme kuuga uuendas leetritevastast kaitset 179 inimest.

Terviseamet kutsub täiskasvanuid üles revaktsineerima end teetanuse ja difteeria vastu, mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta. Kaitset tuleb uuendada iga kümne aasta tagant.