Haiguste ja vaktsiinide kõrvaltoimete mõju võrdlus
Käesolevas tabelis on esitatud haiguste mõju ja vaktsiinide kõrvaltoimete vaheline võrdlus, mis põhineb Austraalia immuniseerimise käsiraamatu üheksandal väljaandel, mis avaldati 2013. aastal.
HAIGUS |
HAIGUSE MÕJU |
VAKTSIINI KÕRVALTOIME |
DIFTEERIA ❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel. ❖ Põhjustab tõsiseid kurguprobleeme ja hingamisraskusi. |
❖ Bakterid vallandavad toksiini, mis võib põhjustada närvihalvatust ja südamepuudulikkust. |
❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (DTPa/dTpa vaktsiin).
❖ Palavik (DTPa/dTpa vaktsiin). ❖ DTPa kordusannuste manustamine võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
A-HEPATIIT ❖ Viirus levib väljaheitega saastunud vee/toiduga kokkupuutel või allaneelamisel või A-hepatiiti põdeva inimese väljaheitega kokkupuutel. |
● ikterus (naha ja silmavalgete kollasus) ● palavik ● oksendamine ● halb enesetunne (väsimus). |
❖ Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas. ❖ Tõsiseid kõrvalnähte esineb väga harva |
B-HEPATIIT
❖ Viirus levib peamiselt vere, seksuaalse kontakti kaudu või emalt vastsündinud lapsele. ❖ Põhjustab ägedat hepatiiti (maksapõletik) või kroonilist nakkust (nn kandja). |
❖ Umbes ühel neljast nakkuse kandjast areneb välja tsirroos või maksavähk. |
❖ Umbes ühel inimesel 20st esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas. ❖ Kahel inimesel sajast esineb palavik. ❖ Anafülaksia esineb umbes ühel inimesel miljonist. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
HIB ❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel. ❖ Hib võib põhjustada järgmist: ● epiglotiit (kõripealisepõletik, mille puhul esineb hingamisteede sulguse oht) ● sepsis (vereringe infektsioon) ● septiline artriit (liigeste infektsioon) |
❖ Umbes üks 20st meningiiti põdevast inimesest sureb ja umbes ühel neljast ellujäänust esineb püsiv ajukahjustus. ❖ Epiglotiit on ravita alati ja kiiresti surmav. |
❖ Umbes ühel inimesel 50st esineb palavik. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS ❖ Viirus levib peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. ❖ Kuni 80% elanikkonnast nakatub oma elu jooksul HPV-sse. ❖ Mõned HPV tüübid on seotud vähi arenguga. |
❖ Umbes seitse emakakaelavähi juhtumit kümnest (üle maailma) on seostatud HPV-16-ga. ❖ Umbes ühte emakakaelavähi juhtumit kuuest (üle maailma) on seostatud HPV-18ga. |
❖ Umbes kahel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas. ❖ Kuni kolmel inimesel kümnest võib esineda: ● peavalu ● palavik ● lihasvalu ● väsimus ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
GRIPP ❖ Viirus levib piisknakkusena. ❖ Umbes üks inimene kümnest kuni üks inimene viiest haigestub igal aastal grippi. ❖ Gripp põhjustab järgmist: ● palavik, ● lihas- ja liigesvalu, ● kopsupõletik. |
❖ Eestis sureb grippi igal aastal ca 50 inimest. ❖ Suurendab haiglaravi vajadust väga noorte (alla viie aasta) ja vanemate inimeste hulgas. Teiste riskirühmade hulka kuuluvad: ● rasedad ● ülekaalulised inimesed ● diabeetikud ● teatud krooniliste haigusseisunditega inimesed. |
❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas. ❖ Palavik esineb umbes ühel lapsel kümnest vanuses kuus kuud kuni kolm aastat. ❖ Guillaini-Barré sündroom esineb umbes ühel inimesel miljonist. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
LEETRID ❖ Aärmiselt nakkav viirus, levib piisknakkusena. ❖ Põhjustab palavikku, köha ja punetust. |
❖ Umbes ühel leetreid põdeval lapsel 15st tekib kopsupõletik ja ühel tuhandest entsefaliit (peaajupõletik). ❖ Iga kümne lapse kohta, kellel tekib leetritest tingitud entsefaliit, sureb üks ja paljudel neist tekib püsiv ajukahjustus. ❖ Umbes ühel 100 000st tekib alaäge skleroseeruv panentsefaliit (SSPE) (peaaju degeneratsioon), mis on alati surmav. |
❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas. ❖ Umbes ühel inimesel kahekümnest tekib lööve, mis ei ole nakkusohtlik. ❖ Trombotsüütide arvu vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist tekib umbes ühel inimesel 20 000–30 000st. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
MENINGOKOKI-NAKKUS ❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel. |
❖ Põhjustab sepsist (vereringe infektsioon) ja meningiiti (ajukelmepõletik). ❖ Umbes üks patsient kümnest sureb. |
❖ Ühel kümnest inimesest esineb: ● paikne turse, punetus või valu süstekohas, ● palavik ● ärrituvus ● isutus ● peavalud (konjugeeritud vaktsiinid). ❖ Umbes ühel inimesel kahest esineb paikne reaktsioon (polüsahhariidvaktsiin). ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
MUMPS ❖ Viirus levib sülje kaudu. ❖ Põhjustab turset kaelas ja süljenäärmetes, samuti palavikku. |
❖ Ühel lapsel 5000st esineb entsefaliit (peaajupõletik). ❖ Ühel mehel viiest (nooruk/täiskasvanu) esineb munandite põletik. ❖ Mõnel juhul põhjustab mumps viljatust või püsivat kurtust. |
❖ Umbes ühel inimesel sajast võib esineda turse süljenäärmetes. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
LÄKAKÖHA ❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel. ❖ Põhjustab paukuvat pikaajalist köha, mis kestab kuni kolm kuud. |
❖ Umbes üks 125st alla kuue kuu vanusest imikust, kes paukuvalt köhib, sureb kas kopsupõletiku või ajukahjustuse tõttu. |
❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb: paikne turse, punetus või valu süstekohas palavik (DTPa/dTpa vaktsiin). ❖ DTPa korduv doos võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
PNEUMOKOKI-NAKKUS
❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel. ❖ Põhjustab järgmist: ● sepsis (vereringe infektsioon) ● meningiit (ajukelmepõletik) ● mõnikord muud infektsioonid. |
❖ Umbes kolm meningiiti põdevast kümnest inimesest sureb. ❖ Täiskasvanutel on ühel kolmandikul kõikidest kopsupõletiku juhtumitest ja kuni pool haiglaravi vajavatest kopsupõletiku juhtudest põhjustatud pneumokoki-nakkusest. |
❖ Kuni ühel inimesel kahest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (polüsahhariidvaktsiin). ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
LASTEHALVATUS ❖ Viirus levib väljaheite ja sülje kaudu ja põhjustab järgmist: ● palavik ● peavalu ● oksendamine ● võib viia halvatuseni. |
❖ Kuigi paljude infektsioonidega ei kaasne mingeid sümptomeid, sureb paralüütilise lastehalvatuse tõttu kuni kolm patsient kümnest ja paljud ellujäänud patsientidest jäävad püsivalt halvatuks. |
❖ Paikne punetus, valu ja turse süstekohas on sageli tekkivad kõrvalnähud. ❖ Kuni ühel patsiendil kümnest on palavik, nutuhood ja vähenenud söögiisu. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
ROTAVIIRUS ❖ Viirus levib fekaal-oraalse ülekande teel. ❖ Põhjustab gastroenteriiti, mis võib osutuda tõsiseks. |
❖ Haigus võib kulgeda kerge kõhulahtisusega, ent võib esineda ka raskekujulist dehüdratsiooni põhjustavat kõhulahtisust ja palavikku, mis võivad viia ka surmani. ❖ Enne vaktsiini kasutuselevõttu: ● 1000 last vajas igal aastal haiglaravi ● 1200 vajas igal aastal perearsti abi. |
❖ Kuni kolmel inimesel sajast võib tekkida kõhulahtisus või esineb oksendamine nädala jooksul pärast vaktsiini manustamist. ❖ Umbes ühel imikul 17 000st võib esineda invaginatsioon esimestel nädalatel pärast esimest või teist vaktsiinidoosi. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
PUNETISED ❖ Viirus levib piisknakkusena. ❖ Põhjustab: ● palavikku, löövet ja lümfisõlmede suurenemist; |
❖ Patsientidel esineb tavaliselt lööve, lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus ning liigeste valulikkus. ❖ Ühel inimesel 3000st väheneb trombotsüütide arv (põhjustab verevalumeid või verejooksu) ❖ Ühel inimesel 6000st esineb entsefaliit (peaajupõletik). ❖ Kuni üheksal raseduse esimesel trimestril nakatunud kümnest imikust tekib raske kaasasündinud väärareng (sealhulgas kurtus, pimedaks jäämine või südamerike). |
❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas. ❖ Umbes ühel inimesel 20st on suurenenud lümfisõlmed, kaelakangestus või liigesevalud. ❖ Umbes ühel inimesel 20st esineb lööve, mis ei ole nakkusohtlik. ❖ Trombotsüütide arvu vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist esineb umbes ühel inimesel 20 000–30 000st. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
TEETANUS ❖ Põhjustab pinnasest saadud bakterite toksiin. ❖ Põhjustab valulikke lihasspasme, krampe, lõualuukrampe. |
❖ Umbes kaks patsienti sajast sureb. ❖ Kõige ohutlikum on haigus väga noortel või vanadel inimestel. |
❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas või palavik (DTPa/dTpa vaktsiin). ❖ DTPa korduv annus võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |
TUULERÕUGED ❖ Väga nakkusohtlik viirus. ❖ Põhjustab madalat palavikku ja villilist löövet (vedelikuga täidetud lööbeelemendid). ❖ Viiruse reaktivatsioon võib hiljem põhjustada vöötohatist (herpes zoster). |
❖ Ühel patsiendil 100 000st kaasneb entsefaliit (peaajupõletik). ❖ Nakkus raseduse ajal võib põhjustada loote väärarenguid. ❖ Kui ema põeb tuulerõugeid sünnitamise ajal, võib ka vastsündinu nakatuda kuni ühel kolmandikul juhtudest. |
❖ Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne reaktsioon või palavik. ❖ Umbes kolmel kuni viiel inimesel sajast võib tekkida kerge tuulerõugetaoline lööve. ❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva |