Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Nakkushaiguste ülevaade: nädalaga lisandus 243 gripi ja 1740 COVID-19 juhtu

06. aprill 2023

Nädalaga lisandus 243 gripi ja 1740 COVID-19 juhtu

13. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3613 inimest, 36,7% nendest olid lapsed. Haigestunute arv suurenes 17% võrra. Nädala jooksul lisandus 243 gripi ja 1740 COVID-19 juhtu.
 

Esialgsete andmete põhjal osutusid 75,9% proovidest positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. Domineerib B-gripiviirus, moodustades 31% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest. Paragripiviiruse osakaal moodustab 13,8%, rino- ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab võrdselt 10,3%, A-gripiviiruse, RS-viiruse, inimese metapneumoviiruse (hMPV) osakaal moodustab võrdselt 3,4% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest.
 

Kokku registreeriti 243 gripi haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes grippi haigestumus 21% võrra. Laboratoorselt kinnitati 121 gripiviiruse juhtu, millest 14 olid A- ja 108 B-gripiviirused. Domineerib B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Grippi haigestunutest 36,7% on kuni 15-aastased lapsed.
 

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 34 patsienti. Hospitaliseeritute arv kõigub, kuid põhitrend on aeglases languses. Hospitaliseeritakse peamiselt üle 65-aastaseid inimesi. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 1191 inimest. Neist 69,4% on olnud üle 50-aastased. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on sel hooajal gripi tõttu surnud 61 inimest vanuses 9 - 97a.
 

Nädalaga lisandus 1740 COVID-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv ja positiivsete testide osakaal püsib stabiilsena. Haigestumus on kasvutrendis kuni 24-aastaste ja üle 80-aastaste hulgas. Arvestades haigestumise suurenemist laste ja tööealiste seas, on oodata SARS-CoV-2 viirustega seoses aeglast kasvu vanemaealiste seas. Teisipäevahommikuse seisuga oli haiglas 162 COVID-19 patsienti, kellest 61 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Eelmise nädala jooksul suri kuus COVID-19 patsienti vanuses 68-87 ja neil kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
 

Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) saabunud andmete põhjal võib haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks ning gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Viirused levivad edasi lainetena, ilma oluliste tõusude või langusteta.