Uudised

Euroopa arvult üheksas immuniseerimisnädal (22.-26. aprill) keskendub seekord vaktsineerimisele läbi elu - imikueast kuni kõrge vanaduseni välja. Me ei pea riskima mõttetute haigestumistega või koguni surmajuhtudega ajal, mil nende haiguste vastu on olemas kaitse.

Viimase 10 aasta jooksul on Eestis vaktsiin välditavatesse haigustesse surnud 101 inimest, neist 46 inimest on viimase viie aasta andmetel surnud grippi.

Kuna nimetatud haigused ei ole meie hulgast kuhugi kadunud, siis tuletame noortele lastevanematele meelde, millega on tegu ja miks on haigestumise ennetamine nendesse vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse oluline.

Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku (gastroenteriiti). Haigus on ägeda kuluga, millega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigestuda võivad igas vanuses inimesed, kuid peamise haigestunute rühma moodustavad alla 5-aastased lapsed, kes vajavad rotaviirusnakkuse tõttu sageli  haiglaravi. Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiin-välditava haigusega Eestis. Raskematel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.

Oktoobris 2013 algas lastehalvatustõve ehk poliomüeliidi puhang Süürias, kus on 26. novembri seisuga avastatud 17 haigelt metsiku poliomüeliidi viiruse 1. tüüp, mis geneetiliste omaduste põhjal pärineb Egiptusest. Analoogsed poliomüeliidiviirused on levinud ka Pakistanis ja Palestiinas.

Süüria lastehalvatustõve puhangu põhjuseks on laste ja noorukite puudulik vaktsineerimine kodusõja tingimustes ja seetõttu suure immuunsuseta kontingendi kujunemine elanikkonna seas.

Selles piirkonnas ringlev metsik poliomüeliidiviirus on Lõuna-Aasia genotüüp, mis levis 2012. aastal Pakistanis ja Egiptuses Kairos.

Kuni käesoleva aasta septembrikuu keskpaigani ei ole Israelis esinenud lastehalvatustõve juhte inimeste seas. Augustikuus alustati kõikide kuni üheksa aasta vanuste laste vaktsineerimist lastehalvatustõve vastu, sest ainult elanike üldine tõhus immuunsusefoon tagab kaitse poliomüeliiti nakatumise vastu.

„Haigestumise tõusu ja puhangute tekkimise ohu ennetamiseks lastekollektiivides peaks kooliaasta alguses üle kontrollima kooli mineva lapse vaktsineerimised,“ tuletab meelde Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Märkimisväärne haigestumiste langus vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on jätnud minevikku mitmed varem suuri haiguspuhanguid põhjustanud nakkushaigused. See võib olla üheks põhjuseks, miks on täna Euroopas ligi 650 000 last näiteks leetrite vastase kaitseta.  Seda ajal kui vaktsiin-välditavad nakkushaigused põhjustavad  jätkuvalt haigestumisi, tõsiseid tüsistusi, invaliidsust ja lõppevad isegi surmaga.

1. Immuniseerimine päästab elu

Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Nädala eesmärgiks on juhtida tähelepanu maailmas levivatele ohtlikele nakkushaigustele, mille eest on meil võimalik ennast kaitsta.

Arvult kaheksas vaktsineerimisnädal keskendub seekord laste vaktsineerimisele – iga laps on oluline! Me ei pea riskima laste mõttetute haigestumistega ajal, mil nende vastu on olemas kaitse.

Kokku registreeriti 2013. aasta kolme kuuga 334 rotaviirusenteriidi haigusjuhtu (24,9 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta), nendest 81% moodustasid alla 5-aastased lapsed. Ka eelnevatel aastatel haigestusid enam kuni 5-aastased lapsed: 2010. aastal oli nende osakaal 84%; 2011. aastal – 86% ning 2012. aastal – 79%. 

Rotaviirusenteriit on kergesti leviv soolenakkushaigus, millele on iseloomulik sesoonne tõus talvel ja kevadel. Enim haigestuvad väikelapsed vanuses 6-36 kuud. Tavapärane on haiguse puhanguline esinemine.

Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb Kullamaalt kiriku meetrikaraamatu sissekandest 1713. aastast ja viimane - 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10-aastane tüdruk.