Vaktsineerimise korraldus
Riiklikul tasemel vaktsineerimiste korraldamise eesmärkideks on vaktsiinvälditavate nakkushaiguste:
- tekke ja leviku ennetamine ning puhangute vältimine kulutõhusal ja ohutul viisil;
- haigestumiste vähendamine;
- tüsistuste ja surmajuhtumite ärahoidmine ja seega inimeste elukvaliteedi parendamine.
Eesti riik taotleb vaktsineerimiste korraldamisega kodanikele võimalikult laialdast kasu, mis oleks kooskõlas majanduslike võimalustega.
Vaktsineerimise üle otsustamine
Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Oma laste nimel langetab otsuse vanem (või lapse seaduslik esindaja), kes peab väljendama oma soovi kirjalikult. Tervishoiutöötaja saab toetada läbikaalutud otsuse tegemist vastates lapsevanemate küsimustele ja andes vaktsineerimise kohta teaduspõhist infot.
Enne vaktsineerimist kontrollib tervishoiutöötaja patsiendi tervislikku seisundit ja teeb kindlaks, kas esineb ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Vastunäidustuste olemasolul vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see edasi.
Immuniseerimiskava alusel tehtavad vaktsineerimised on kõigile tasuta.
Kes vaktsineerib?
Vastsündinuid vaktsineeritakse tuberkuloosi vastu juba sünnitusmajas. Järgnevate kaitsesüstide saamist korraldab perearst või –õde. Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi teeb koolitervishoiutöötaja. Igale koolis tehtavale vaktsineerimisele peab eelnema vanema käest kirjaliku nõusoleku saamine. Kui lapsevanem otsustab kaitsesüstist loobuda, siis peab ta ka selle soovi vormistama kirjalikult.
Immuniseerimiskava väline vaktsineerimine
Riiklikku kavva mittekuuluvaid vaktsiine saab teha:
- oma perearsti juures;
- vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkuskabinettides);
- erapraksistes;
- paljudes apteekides.
Need kaitsesüstid on tasulised ning hinna määrab teenuseosutaja.
Kuidas vaktsineerimised registreeritakse?
Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmed patsiendile osutatud immuniseerimisteenuste kohta.
Kõik vaktsineerimised tuleb registreerida paberkandjal või elektrooniliselt immuniseerimisraamatus ning teha sissekanded immuniseerimispassi ja tervisekaarti. Immuniseerimisraamatusse või elektroonilisse andmebaasi kantakse vaktsineeritud isiku nimi, vanus, vaktsiini manustamise aeg, manustatud vaktsiini täpne nimetus, partii number ja kehtivusaeg.
Immuniseerimispass kuulub patsiendile ning ta peaks selle alati vaktsineerima tulles kaasa võtma. Lisaks isiklikule järjepidamisele võib immuniseerimispassi vaja minna näiteks välisriiki reisides (osad riigid nõuavad teatud vaktsineerimisi) või Eestist eemale õppima suundudes (et kaitsesüstide saamist tõendada).
Immuniseerimispass antakse vastsündinu vanemale sünnitusmajas, teistele perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja juures.
Vältimatu abi
Loomaründejärgse marutõvevastase ja traumajärgse teetanusevastase vaktsiini teevad tervishoiuasutuste erakorralise meditsiini osakonnad. Vältimatu abina on see patsiendile tasuta.
Tööalaselt ohustatud isikute vaktsineerimine
Tööandja korraldab ja rahastab töötaja kaitseks vajalikku vaktsineerimist siis, kui esineb oht kokku puutuda nakkushaigustega. Täpsemalt saab selle kohta lugeda siin .
Reisivaktsineerimine
Reismeditsiini alast nõustamist ning vaktsineerimist pakuvad mitmed reisimeditsiini kabinetid ning osa perearste. Täpsemalt saab selle kohta lugeda siin .