Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 47. nädal: lisandus A-gripiviiruse juht

02. Dets 2021

Gripiblogi, 47. nädal: lisandus A-gripiviiruse juht

47. nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 5276 inimest, kellest 40% moodustasid lapsed.

 

Haigestumus püsib stabiilsena ja haigestumuse intensiivsus on madal. Kõige enam oli haigestunuid Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Möödunud nädalal kinnitati üks gripiviirus (AH3). Alates hooaja algusest on kokku kinnitatud laboratoorselt viis A-gripiviirust. Täpsemalt määratleti neli A-gripiviirust, nendest kõik olid A-gripiviiruse alatüüp (H3N2). Hooaja algusest on seoses gripiviirusega hospitaliseeritud üks inimene.

 

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu RS viirus (54%), rinoviirus (17%) ja metapneumoviirus (11%). RS-viirus põhjustab sagedamini nakkust alla 2-aasta vanustel lastel ja vanemaealistel inimestel. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega nõnda, et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

 

Üldiselt on gripp raskema kuluga kui külmetushaigus. Külmetushaigusega ei kaasne või kaasnevad harva rasked probleemid, nagu kopsupõletik, bakteriaalne põletik või hospitaliseerimine. Gripiviirust saab ennetada vaktsineerimisega. Õige aeg vaktsineerimiseks on just praegu, kui gripiviirused veel ringluses ei ole.

 

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel:

  • jääda koju, võtta ühendust perearstiga ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl, koolis, lasteaias käimine kurnab samuti organismi;
  • köhides ja aevastades tuleks nina ja suu katta salvrätiga;
  • vältida silmade puudutamist;
  • pesta tihti käsi.

Terviseamet soovitab nakatumisest hoidumiseks:

  • vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi;
  • pesta tihti käsi;
  • haigega lähikontaktis olles katta nina ja suu maskiga.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on gripi aktiivsus kogu Euroopa piirkonnas praegu madal. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata veel üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse pea kõikjal. Tuvastatud on nii A- kui ka B-gripiviirust ning samuti on registreeritud hospitaliseerimisi seoses gripiviirusega.