Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Kõrvalnähtude korral käitumine

Käitumine kõrvalnähtude korral

PerearstVaktsineerimise kõrvalnähtude kahtluse korral tuleks võtta ühendust perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Kui on vajalik kiire arstiabi, tuleks pöörduda hädaabinumbrile 112.

 

Peale vaktsineerimist tekkinud palavikku (üle 38,0°C) võib langetada paratsetamooli abil. Info soovitusliku annuse kohta leiate ravimi pakendilt ja infolehelt. Vajadusel tasub nõu pidada apteekri, pereõe või perearstiga.

 

Turses ja punetavale süstikohale võib teha jaheda kompressi 20% alkoholilahuse, kummelitee või lihtsalt külma veega.

 

Kui laps on rahutu ja nutune, võib põhjuseks olla süstekoha valulikkus, mida leevendab samuti paratsetamool.

 

Väga harvadel kordadel võib tekkida tugev allergiline reaktsioon - laialdane sügelev lööve, silmade ja näo turse, hingamis- või neelamisraskused.  Sel juhul kutsuge viivitamatult arstiabi. Selle riski maandamiseks on soovitatav viibida peale vaktsineerimist vähemalt veerand kuni pool tundi arsti vastuvõtu- või ooteruumis.

 

Kui vaktsineerimisjärgsed kõrvalnähud on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2-3 päeva, siis on esmajärjekorras soovitatav rääkida arstiga. Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks teavitada perearsti. Tervishoiutöötajad peavad Ravimiametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest kõrvalnähtudest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis ise teatist saata.

 

Vaktsineeritu võib ka ise otse Ravimiameti poole pöörduda. Ravimiamet on selleks välja töötanud vormi "Vaktsineerimise kõrvalnähust teatamine".  Ametile võib anda teada ka neist tõsisematest reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.