Käitumine kõrvalnähtude korral
Vaktsineerimise kõrvalnähtude kahtluse korral tuleks võtta ühendust perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Kui on vajalik kiire arstiabi, tuleks pöörduda hädaabinumbrile 112.
Peale vaktsineerimist tekkinud palavikku (üle 38,0°C) võib langetada paratsetamooli abil. Info soovitusliku annuse kohta leiate ravimi pakendilt ja infolehelt. Vajadusel tasub nõu pidada apteekri, pereõe või perearstiga.
Turses ja punetavale süstikohale võib teha jaheda kompressi 20% alkoholilahuse, kummelitee või lihtsalt külma veega.
Kui laps on rahutu ja nutune, võib põhjuseks olla süstekoha valulikkus, mida leevendab samuti paratsetamool.
Väga harvadel kordadel võib tekkida tugev allergiline reaktsioon - laialdane sügelev lööve, silmade ja näo turse, hingamis- või neelamisraskused. Sel juhul kutsuge viivitamatult arstiabi. Selle riski maandamiseks on soovitatav viibida peale vaktsineerimist vähemalt veerand kuni pool tundi arsti vastuvõtu- või ooteruumis.
Kui vaktsineerimisjärgsed kõrvalnähud on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2-3 päeva, siis on esmajärjekorras soovitatav rääkida arstiga. Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks teavitada perearsti. Tervishoiutöötajad peavad Ravimiametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest kõrvalnähtudest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis ise teatist saata.
Vaktsineeritu võib ka ise otse Ravimiameti poole pöörduda. Ravimiamet on selleks välja töötanud vormi "Vaktsineerimise kõrvalnähust teatamine". Ametile võib anda teada ka neist tõsisematest reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.