Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Perioodil 5.- 11. oktoober pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2 900 inimest. Gripiviiruse ringlemine laboratoorset kinnitust ei leidnud, domineerivaks viiruseks on jätkuvalt rinoviirus.
Alanud gripihooaja esimesel nädalal (28.09.-04.10.) registreeriti Eestis 4360 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise juhtu, ükski gripidiagnoos laboratoorset kinnitust ei leidnud.
Haigestumised olid seotud muude respiratoorseid viirusnakkuspõhjustavate viirustega, hetkel on domineerivaks viiruseks rinoviirus. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.
Vabariigi Valitsus toetas tänasel kabinetinõupidamisel 1,5 miljoni euro eraldamist Eesti sissemakseks Euroopa erakorralise toetuse instrumenti, et finantseerida COVID-19 vaktsiinide eelostulepinguid, mis aitavad tagada vaktsiini jõudmise Euroopa Liidu riikidesse. Euroopa Komisjonil on esialgu kavas sõlmida eelostulepingud seitsme vaktsiinitootjaga.
11-17.mai jätkus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumuse langus, arstide poole pöördus 814 haigestunut, neist 22,6 protsenti olid lapsed.
Eelneva nädalaga võrreldes vähenes gripilaadsetesse haigustesse haigestumus 29 protsendi võrra. Nädala jooksul ei kinnitatud laboratoorselt ega diagnoositud ühtegi gripijuhtu.
Haigestumine nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka grippi jõudis hooajavälistele ehk tavapärasele foonnäitajatele. Seega võib 2019/2020 gripihooaega lugeda lõppenuks.
5. kuni 10. mai pöördus arstide poole 1153 haigestunut, neist 22,8 protsenti olid lapsed. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus langes eelneva nädalaga võrreldes 31 protsenti, grippi 25 protsenti.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul näitavad numbrid, et haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi on langenud foonhaigestumise tasemele ehk hooajavälistele tavapärastele näitajatele.
27.aprill kuni 3.mai pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 1667 inimest, haigestunutest 20,9 protsenti olid lapsed.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi jätkuvalt langustrendis. „Võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigestumus ülemiste hingamisteed viirunakkustesse 20 ja grippi 42 protsendi võrra,“ ütles Sadikova.
Sel aastal on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enamiku nakkushaiguste levik olnud väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.
Gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv jääb kahele eelmisele hooajale tugevalt alla
Aprilli eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil 2020 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.
Aprilli kolmandal nädalal (13.-20.04) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3430 inimest, haigestunutest 21 protsenti olid lapsed.
Grippi haigestumus on langustrendis, haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse püsib stabiilsena. Siiski ei ole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel hooajavälisele tavatasemele. Kahjuks ei ole võimalik määrata, millise konkreetse patogeeniga võib see olla seotud, kuna laboratoorseid uuringuid on tehtud vähe.
Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.
„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.