Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.
Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.
Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.
Ajavahemikus 17. kuni 23. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4078 inimest, neist 50,8 protsenti olid lapsed.
Terviseamet soovib meelde tuletada, et enne suurtel rahvusvahelistel üritustel osalemist tuleks enda ja teiste tervise kaitseks veenduda, et soovituslikud vaktsiinid oleksid tehtud. Lisaks headele emotsioonidele, mida suurüritused pakuvad, võib suureneda ka nakkushaiguste leviku oht. Seda tasuks silmas pidada ka 2.03.–8.03.2020 Tallinnas toimuva iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistluste (World Junior Figure Skating Championships 2020) kontekstis. Selle ürituse raames on Tallinnasse oodata andekaid noorsportlasi ja nende fänne rohkem kui 40-st riigist üle maailma.
Ajavahemikus 10. kuni 16. veebruarini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4009 inimest, grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine kasvas 26 protsendi võrra.
3. veebruarist 9. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3796 inimest, grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 32 protsenti.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi vajanutest üle poole (52%) olid lapsed.
Oluliselt kasvas eelnenud nädalaga võrreldes haigestumine vanemaealiste inimeste hulgas (80%), tööealiste ehk vanuserühmas 15-64 eluaastas kasvas haigestumine 7,5 protsenti. Teistes vanuserühmades püsis haigestumine samal tasemel.
Gripi ja gripilaadsete sümptomite puhul tuleb end kodus korralikult terveks ravida, telekanalites reklaamitavate valuvaigisteid sisaldavate preparaatidega palaviku alandamine ja ajutine enesetunde parandamine ei ole piisav alus tööle või kooli naasmiseks.
5. nädalal ehk 27. jaanuarist – 2. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3818 haigestunut, arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 25 protsenti. Grippi ja gripitaolistesse haigustesse haigestunute arv kasvas 61 protsendi võrra.
Aasta neljandal nädalal ehk perioodil 20.- 26. jaanuar pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3048 inimest (neist 49,8 protsenti lapsed), haigestumise kasv eelnenud nädalaga võrreldes oli 13 protsenti.
Uut tüüpi koroonaviirus 2019-nCOV ei levi Hiinast saabuvate kaupadega, seega võib Eestis populaarseid internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.
Uut tüüpi koroonaviiruse 2019-nCOV levikuga seonduvalt soovitab terviseamet kaaluda vajadust reisida Hiina Rahvavabariigi piirkondadesse, kus haigus on laialt levinud ning kus leviku tõkestamiseks on kehtestatud liikumist piiravad karantiinimeetmed.
Aasta 3. nädalal ehk perioodil 13.-19. jaanuar kasvas grippi haigestunute arv 30 protsendi võrra, kokku pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2696 haigestunut. Pöördunutest 42 protsenti olid lapsed.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on üheks aasta alguses grippi haigestumise trendi kujundavaks faktoriks pühade ja koolivaheaja lõpp. „Lapsi peetakse oluliseks viiruse levikufaktoriks ning kuna lapsed jäid kodudesse, siis see piiras ka viiruse levikut ning haigestumuse tõus jäi väiksemaks,“ ütles Sadikova.