Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

HPV - inimese papilloomiviirus

  • HPV on inimeselt-inimesele limaskestade kontakti teel leviv tõsine viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad erinevate uuringute andmetel 85-100% emakakaelavähkidest;
  • Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas;
  • Tänu HPV vastasele vaktsiinile on võimalik emakakaelavähki ennetada;
  • Vaktsineerides tütarlapsi, kaitseme tema tulevikku, hoiame tema tervist ja väldime nakatumist kõrge riskiga HPV tüvedesse;
  • Kaitse on tõhusaim, kui vaktsineerida enne võimalikku HPV viirusega kokkupuudet. 12.-14.-aastaste tütarlaste vaktsineerimisel piisab kahest vaktsiinidoosist. Tüdrukuid vaktsineeritakse koolis, vaktsineerimine on tasuta.
  • HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset.

Loe lisaks:

Mis on HPV?

Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti naha või limakestade omavahelise kokkupuute järel.

Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus.

Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Kuidas toimub nakatumine papilloomiviirusega?

Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti naha või limakestade omavahelise kokkupuute järel.
Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus.
Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Mis toimub inimese organismis pärast papilloomiviirusega nakatumist?

Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti naha või limakestade omavahelise kokkupuute järel.
Ligikaudu 80% inimestest nakatub papilloomiviirusega vähemalt kord elu jooksul. Madala ja kõrge riski HPV tüübid levivad nii seksuaalvahekorra kui lihtsalt intiimse puudutuse käigus.
Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, kuna kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.