Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Riiklik immuniseerimiskava

Riiklik immuniseerimiskava

LiivakellRiikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus.  Selleks hangib riik kõik olulised kavas ettenähtud vaktsiinid.


Vastsündinuid vaktsineeritakse tuberkuloosi vastu reeglina sünnitusmajas.


Väikelaste vaktsineerimisi viivad läbi perearstid või –õed.


Kooliealiste laste ja noorukite vaktsineerimisi korraldab kooliõde.

Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne  immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus lõplikult likvideeritakse. Kui vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või jääb ebaühtlaseks,  jäävad haigustekitajad ringlusesse ja võivad tekkida uued haiguspuhangud.   

 

Erinevate riikide immuniseerimiskavad võivad erineda. Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius.

Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.   

 

Eestis vaktsineeritakse  lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu toimub iga kümne aasta tagant.

Samuti vaktsineeritakse gripi hooaja alguses gripi risikirühmi*. 
 

Immuniseerimiskava

VANUS

VAKTSIINI NIMETUS

MÄRKUSED

12 tundi HepB 1 / B-viirushepatiit  Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud.
1–5 päeva BCG / Tuberkuloos  
2 kuud RV 1 / Rotaviirus 1   
3 kuud

DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2 / Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit ja Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiit (kuuevalentne vaktsiin)ning rotaviirus 2 

Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral.
4,5 kuud

DTaP-IPV--Hib-HepB 2 + RV 3 / Difteeria 2, teetanus 2, läkaköha 2, poliomüeliit 2 ja Haemophilus influenzae tüüp b 2 ja B-viirushepatiit 2 (kuuevalentne vaktsiin) ning rotaviirus 3 

 
6 kuud

DTaP-IPV -Hib-HepB 3 / Difteeria 3, teetanus 3, läkaköha 3, poliomüeliit 3 ja Haemophilus influenzae tüüp b 3 ja B-viirushepatiit 3 (kuuevalentne vaktsiin)

 
1 aasta MMR 1 / Leetrid, mumps ja punetised  
1,5-2 aastat

DTaP-IPV-Hib-HepB 4 / Difteeria 4, teetanus 4, läkaköha 4, poliomüeliit 4 ja Haemophilus influenzae tüüp b 4 ja B-viirushepatiit 4 (kuuevalentne vaktsiin)

 
6–7 aastat DTaP-IPV / Difteeria 5, teetanus 5, läkaköha 5,     poliomüeliit 5  
12-14 aastat HPV 1 / Inimese papilloomiviirus (HPV) Peamine sihtrühm 12-14-aastased poisid ja tüdrukud. Täiendavalt võimaldatakse tasuta vaktsineerimist ka 15-18-aastastele noortele.
13 aastat MMR 2 / Leetrid 2, mumps 2 ja punetised 2  
15–17 aastat dTaP / Difteeria 6, teetanus 6, läkaköha 6  
Täiskasvanud
(iga 10 aasta järel)
dT 7 / Difteeria ja teetanus  
   

 

Tähiste seletused:
HepB  
–  B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG  –  tuberkuloosi vaktsiin
RV  –  rotaviirusnakkuse vaktsiin
DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin ja B-viirushepatiidi vaktsiin (kuuevalentne vaktsiin)
MMR  –  leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
DTaP-IPV  –  difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin  (neljavalentne vaktsiin)
HPV  -  inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin
dTpa  –  difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin
dT  –  difteeria ja teetanuse vaktsiin
 
*Gripivastane immuniseerimine tagatakse:
  1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse saajatele, kogukonnas elamise teenuse saajatele;
  2) 60-aastastele ja vanematele isikutele;
  3) lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a);
  4) lapseootel naistele;
  5) üle 7-aastastele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus).

Vaata lisaks: Riiklik immuniseerimiskava