Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Karjaimmuunsus

Karjaimmuunsus

Inimesed

Vaktsineerimise puhul on oluline rääkida nii selle otseset kui kaudsest mõjust. Otsene mõju väljendub selles, et vaktsineeritud inimesel kujunevad antikehad haigustekitaja vastu ning on seeläbi kaitstud haigestumise eest. Kui aga piisavalt suur hulk rahvastikust on vaktsineeritud ning omandanud vaktsiin-välditava haiguse vastu immuunsuse, saame rääkida ka vaktsineerimise kaudsest mõjust ehk karjaimmuunsusest. Karjaimmuunsuse mõistega väljendatakse olukorda, kus suure vaktsineerimisega hõlmatuse tõttu ei suuda haigused rahvastikus levida. Seetõttu kaitseb karjaimmuunsus ka neid rahvastiku liikmeid, keda meditsiinilistel kaalutlustel ei ole võimalik vaktsineerida.

 

See, kui palju inimesi peaks efektiivse karjaimmuunsuse tekkeks olema vaktsineeritud, sõltub haigusest ja selle tekitaja reproduktsiooniarvust. Reproduktsiooniarv iseloomustab, kui suur hulk vastuvõtlikust ehk immuunsuseta rahvastikust haigestuks haigustekitajaga kokkupuutel. Näiteks leetrite haige nakatab reaalses elus keskmiselt 12–18 vastuvõtlikku inimest. Ühtlasi on leetrite reproduktsiooniarv inimestel levivate patogeenide hulgas üks kõrgemaid. Sellest tulenevalt peetakse leetrite leviku tõkestamiseks oluliseks vähemalt 95% vaktsineerimisega hõlmatuse määra. Leetrite epideemiale eelnenud perioodi ehk 2015–2017 a andmetel tehtud uuring näitas, et kahe MMR vaktsiiniga hõlmatus oli 28 Euroopa riigis alla 95%. Seega ilmestab praegune olukord selgelt karjaimmuunsuse teooria paikapidavust ja selle olulisust.