HPV - inimese papilloomiviirus

Teadaolevalt põhjustavad 15 HPV tüüpi emakakaela-, päraku-, häbeme-, tupe-, peenise- ja kurguvähki. Kõik need HPV tüübid on kergesti nakkavad. Enamikul juhtudel ei avaldu nende tüüpidega nakatumisel mingeid sümptomeid, nii et inimesel pole nakkusest aimugi. Nakkus kestab tavaliselt 1–2 aastat ja kaob iseenesest.

Ent vähemalt iga kümnes nakkus kulgeb pikemalt ning võib põhjustada vähieelseid moodustisi. Kui neid ei avastata ega eemaldata, võivad need areneda vähiks.

Peaaegu kõik emakakaelavähi juhud saavad alguse HPV-nakkusest.  Igal aastal avastatakse Eestis keskmiselt 160 emakakaelavähi esmajuhtu ning sellesse sureb ligikaudu 65 naist.

HPV on üks levinumaid seksuaalsel teel levivaid nakkusi. Näiteks USA-s nakatub enamus seksuaalselt aktiivseid mehi ja naisi oma eluaja jooksul HPV-ga. HPV levimus on suurem nooremate meeste ja naiste seas, peamiselt 20–25-aastaste vanuserühmas. 

Nakkusallikaks on teine HPV-ga nakatunud inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele naha või limakestade kokkupuutel (nt seksuaalvahekord või intiimne puudutus). Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri täielikku kaitset.

Ligikaudu 80% inimestest nakatub elu jooksul HPV-ga.

Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas pikka aega ilma haigustunnusteta. Enamasti suudab immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Osadel inimestel aga ei õnnestu viirusest vabaneda ning selle toel võib areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 15 kuni 20 aasta jooksul.

• Vaktsineeri;
• Hoidu juhuslikest seksuaalvahekordadest;
• Kasuta kondoomi;
• Väldi tubakatooteid;
• Kontrolli regulaarselt oma tervist, sh osale sõeluuringutel.

HPV vastane vaktsineerimine aitab ära hoida 90% HPV nakkusest tingitud haigustest.

Sugulisel teel levivate HPV tüvedega nakatumisest hoidumisele aitab kaasa kindel seksuaalpartner või kondoomi kasutamine. Parim lahendus on vaktsineerimine enne seksuaalelu alustamist koos korra­pä­ra­selt emakakaelavähi sõeluuringutel käimisega. HPV-vastane vaktsineerimine ei kaitse kõigi HPV tüüpide eest, kuid sõltuvalt vaktsiinist tagab kaitse tüüpide vastu, mis põhjustavad 90% emakakaelavähi juh­tu­dest ja kuni 90% genitaaltüügastest.

Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel tasuta 12-14-aastaseid lapsi. Täiendavalt võimaldatakse HPV vastast vaktsineerimist ka kõigile 15-18-aastastele, kes varasemalt pole HPV vastu vaktsineeritud.

Vaktsineerimiskuur koosneb 12-18-aastastele ühest vaktsiinidoosist. Vaktsiini manustatakse õlavarre deltalihase piirkonda. 

Laste vaktsineerimine toimub üldjuhul koolis. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat lapse vaktsineerimisest ning küsib alaealise lapse vaktsineerimiseks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist. Erandjuhul (nt koolis puudub koolitervishoiuteenuse osutaja) võib vaktsineerida HPV vastu sihtrühma kuuluvaid lapsi nende perearst või pereõde.

HPV vaktsiin Gardasil 9 sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüübi puhastatud viiruselaadset valku. Need pole elusad viirused ega suuda tekitada nakkust, ent vaktsiini süstimisel kehasse reageerib organism neile samamoodi kui pärisviirusele. Organism toodab nende osakeste vastu antikehi ning nii luuakse kaitsesüsteem, mis suudab viiruse eemale tõrjuda, kui sellega uuesti kokku puututakse. See aitabki ära hoida HPV ohtlikest tüvedest põhjustatud haiguseid nagu emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähk ning vähieelsed seisundid. Vaktsiin kaitseb ka suguelundite tüügaste eest (teravad kondüloomid). Vaktsiin ei sisalda elusat viirust ega ole seetõttu haigusttekitav ega ohtlik.

Eestis kasutatav HPV-vastane vaktsiin Gardasil 9 kaitseb üheksa HPV tüve (6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52, 58)  vastu, mis põhjustavad rohkem kui 90% emakakaelavähi juhtudest ning 90% genitaaltüügastest.

Terve inimene ei pea enne HPV-vastast vaktsineerimist käima tervisekontrollis. Tervishoiutöötajaga tasub aga kindlasti nõu pidada juhul, kui lapsel on teadaolev allergia.

HPV-vaktsiine pole katsetatud rasedatel, nii et lapseootel naised peaksid kaitsesüstimise edasi lükkama või lõpetama vaktsineerimisskeemi pärast sünnitust.

Pärast HPV-vastast vaktsineerimist ei ole vaja käia selle pärast eraldi tervisekontrollis.

Siiski peaksid vaktsineeritud naised käima korrapäraselt emakakaelavähi sõeluuringutel. Seda seepärast, et HPV-vaktsiinid kaitsevad suurema osa, kuid mitte kõigi HPV tüüpide eest, mis võivad tekitada emakakaelavähki. Kui vaktsineerimine on toimunud pärast seksuaalelu alustamist, võib naine juba olla nakatunud ühe või mitme vaktsiinis sisalduva HPV tüübiga ning soovitud kaitset ei pruugi olla tekkinud.

Vaktsiin Gardasil 9 on vastunäidustatud neile, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või abiainete suhtes. Isikud, kellel ilmneb ülitundlikkus pärast esimest vaktsiini annust, ei tohi saada teist kaitsesüsti. Vaktsiini toimeainete ja abiainete loetelu leiab Gardasil 9 ravimi omaduste kokkuvõttest. 

Kõigi HPV-vaktsiinide ohutust ja tõhusust on põhjalikult hinnatud ravimiuuringutega. Tänaseks on maailmas manustatud üle 270 miljoni vaktsiinidoosi ja neid peetakse jätkuvalt ohutuks. Sellele järeldusele jõudis ka Euroopa Ravimiameti korraldatud sõltumatu hindamine.

Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiinide ohutuse valdkonna nõuandev komitee (GACVS) analüüsib korrapäraselt teaduslikke tõendeid HPV-vaktsiinide kohta, tuginedes eri maailma paikades tehtud uuringutele. Uuritakse lähemalt kõiki pärast vaktsineerimist tekkinud raskeid tervisehäireid, millel võiks olla seos vaktsiiniga ning komitee analüüsib nende esinemissagedust enne ja pärast vaktsiini kasutuselevõttu. Seni ei ole avastatud tõendeid vaktsiinide kasutamisega kaasnevatest tõsistest ohtudest.

• Vaata ka videot: „ Milline on HPV-vaktsiini tööpõhimõte?“
• Vaata ka 2018. aastal avaldatud Belgia vähikeskuse uuringut.

Nii nagu teiste vaktsiinide ja ravimite puhul, on HPV-vaktsiinil sageli kerged kõrvaltoimed. Need on punetus, paistetus või valulikkus käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti. Mõnedel vaktsineeritutel esineb peavalu, väikest palavikku, liigese- või lihasvalu ning mööduvat iiveldust. Need ohutud paiksed reaktsioonid või kõrvaltoimed on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest ning mööduvad enamasti vähem kui päevaga.

Oluline on siiski meeles pidada, et kui nähud püsivad kauem kui paar päeva, on häirivad või muutuvad aja jooksul raskemaks, siis tuleb sellest rääkida arstile.

Reaktsioon käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti:

• Valu tunneb umbes kaheksa inimest kümnest.
• Punetus või paistetus tekib umbes ühel inimesel neljast.
• Peavalu tekib umbes ühel inimesel kolmest.

Palavik

• Väike palavik (38 °C) tekib umbes ühel inimesel kümnest.
• Keskmiselt kõrge palavik (39 °C) tekib umbes ühel inimesel 65st.

Need kerged kõrvaltoimed mööduvad tavaliselt mõne tunni või kuni päevaga.

Mõnikord tuleb vaktsineerimisel või mõne muu süsti tegemisel ette minestamist. Seda esineb rohkem olukordades, kus vaktsineeritakse korraga paljusid noori, näiteks kooli arstikabinetis. Sellisel juhul ei ole minestamise põhjuseks mitte vaktsiin ise, vaid pigem pingeseisund ja ärevustunne.

Umbes ühel inimesel miljonist, kellele manustatakse ükskõik millist vaktsiini, tekib allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk). Seepärast peaks patsient jääma igaks juhuks pärast vaktsiini manustamist veel 15 minutiks õe või arsti järelevalve alla. Kui tunnete kohe pärast vaktsineerimist peapööritust või teil esineb kuulmis- või nägemishäireid, teavitage sellest tervishoiuteenuse osutajat.

Võimalikest kõrvaltoimetest tuleks teavitada ka Ravimiametit.

Kahjuks ringlevad sotsiaalmeedias ja teismeliste seas kuuldused HPV-vaktsiini seotusest raskete kõrvaltoimete või krooniliste terviseprobleemidega. Põhjalikud uuringud ja pidev ravimiohutuse järelevalve (rohkem kui 270 miljoni vaktsiinidoosi üle) ei tõenda aga nende paikapidavust.

Vaata videot  HPV-vastase vaktsiini kõrvaltoimete seirest.

Nende tekkimine on väga ebatõenäoline. Siiski saab lapsevanem panustada, et vaktsineerimine kulgeks sujuvalt.

• Kui lapsel on allergia, teavitage sellest enne vaktsineerimist tervishoiuteenuse osutajat. Tervishoiuteenuse osutaja saab siis anda nõu, kas allergia on seotud konkreetse vaktsiiniga.
• Veenduge, et laps jääb pärast vaktsineerimist veel 15 minutiks igaks juhuks tervishoiutöötajate järelevalve alla.
• Pärast vaktsineerimist võivad tekkida nii tavapärased kõrvaltoimed (süstekoha punetus või valulikkus) kui ka palavik või valutunne kehas. Kinnitage lapsele, et need kõrvalnähud on tavalised, aga mitte ohtlikud, ning et need mööduvad.
• Kui esineb ootamatuid nähte, teatage sellest arstile. Sellistesse teadetesse suhtutakse väga tõsiselt ning neid analüüsitakse, et leida võimalik seos vaktsineerimisega.

Kõrvaltoimetest tuleks teatada Ravimiametile.

Et vaktsiini toime oleks nii tõhus kui võimalik, sisaldab see ka väikeses koguses adjuvante (ained, mis aitavad tugevdada keha immuunreaktsiooni). Need võivad olla mineraalsoolad, vesi ja ained nagu alumiiniumsulfaat (alumiiniumiühend), millega me puutume pidevalt kokku õhu, toidu ja kosmeetikatoodete, näiteks deodorantide, kaudu. Vaktsiini toimeainete ja abiainete loetelu leiab Gardasil 9 ravimi omaduste kokkuvõttest. 

Vastupidi mitmesugustele kuuldustele, ei sisalda praegu pakutavad vaktsiinid tiomersaali ega teisi elavhõbedaühendeid.

Vaktsiini Gardasil 9 efektiivsus on kõrge. Kliinilises uuringus omandas peale vaktsiinide tegemist 93-100% eelneva nakkuseta tütarlastest  vajalikud antikehad (ehk organism oli HPV tõrjumiseks valmis). Seega võime öelda, et HPV vaktsiini efektiivsus emakakaelavähi vältimisel põhineb HPV-nakatumise vältimisel. HPV vaktsiin Gardasil 9 ennetab pea 100% efektiivsusega HPV tüüpide 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 põhjustatud vähkide ning vähieelsete seisundite väljakujunemist.

Vaktsineerimise tulemusena on täheldatud HPV-nakkuste ja genitaaltüügaste esinemissageduse kiiret vähenemist (kuni 90%) teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas Austraalias, Belgias, Saksamaal, Rootsis, Ühendkuningriigis, USAs ja Uus-Meremaal. HPV-nakkuse leviku peatamise tulemuseks on emakakaelavähieelsete muutustega naiste arvu kahanemine ning genitaaltüügaste käes kannatavate naiste ja meeste arvu järsk vähenemine. Kui piiratakse HPV edasikandmist, järgneb sellele emakakaelavähi ja muude HPV-ga seotud vähivormide juhtude vähenemine.

Vaktsineerimisel saadav kaitse on pikaajaline. Uuringud kaitse kestvuse osas jätkuvad.

Vaktsiin ei oma raviefekti. Juhul kui inimene on enne vaktsineerimist juba mõne vaktsiinis sisalduva viiruse tüvega nakatunud, siis selle HPV tüve poolt põhjustatud haiguste suhtes ta kaitset ei saa, küll aga omandatakse kaitse ülejäänud vaktsiinis sisalduvate viiruse tüvede suhtes.

HPV-vastane vaktsiin on Eestis kättesaadav alates 2006. aastast.

See on võimalik, kuid toime tõhusus sõltub eelnevast kokkupuutest viirusega. Vaktsiin annab ennekõike kaitse HPV tüüpide eest, millega vaktsineeritav ei ole veel kokku puutunud. Üldiselt nakatuvad inimesed ühe või mitme HPV tüübiga peagi pärast seksuaalelu alustamist, seega tuleks vaktsineerida enne.

HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt uuringutel käimisega, sh sõeluuringus osalemisega, on parim viis emakakaelavähi ennetamiseks.

Viirus ei ohusta vaid naisi. HPV põhjustab ka meestel vähki, mida on võimalik vaktsineerimisega ennetada. Poiste vaktsineerimisega kaitseme nende enda tervist ja aitame ka vähendada viiruse üldist levikut elanikkonnas.

Erinevalt naistest puudub meeste puhul testimismeetod, mis võimaldaks tuvastada varajases staadiumis HPV viiruse poolt põhjustatud rakumuutusi, mistõttu on poiste vaktsineerimine eriti oluline.

Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus. Suurem osa inimesi nakatub oma elu jooksul ühe või mitme HPV tüübiga ning osadel neist tekib HPV-nakkuse tagajärjel vähk. Vaktsineerimine on tõhusaim viis selle ennetamiseks.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse järgi peaksid kõik noored laskma end HPV vastu vaktsineerida. Lisaks vaktsineerimisele on oluline, et kõik inimesed käiksid regulaarselt tervisekontrollis, sh sõeluuringutel.

Senistele teadusuuringutele tuginedes võib väita, et HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Samuti ei mõjuta see poiste ja meeste viljakust.

Jah, Eestis on vanematel võimalus keelduda HPV-vastasest vaktsineerimisest.

Siiski peaksid vanemad mõistma, et kui nad keelduvad lapse vaktsineerimisest, võib see endaga hiljem kaasa tuua mõne HPV-ga seotud haiguse.

Vaktsineerimata inimestel on suur oht nakatuda HPV-ga ja enda teadmata nakatada teisi, sest viirusel koheselt sümptomeid ei ilmne. HPV nakkus võib omakorda põhjustada mitmesuguseid vähivorme ja genitaaltüükaid.

Vaktsineerimata inimestest nakatub 80% elu jooksul vähemalt ühe HPV tüübiga. Enamik neist nakkustest taandub aja jooksul iseenesest. Juhul, kui nakkus ei kao, võib see põhjustada vähieelseid muutusi, mis võivad aja jooksul areneda emakakaela-, tupe- või häbemevähiks. Meestel võib HPV-nakkus tekitada peenise-, päraku- või kurguvähki. Mõned HPV tüübid põhjustavad genitaaltüükaid nii naistel kui ka meestel.