Puukentsefaliit

Puukentsefaliit

Kuidas haigus levib?

Inimene nakatub viirust kandva puugi hammustusest.

Puukentsefaliidi viirused, sisalduvad nakatunud puugi süljenäärmetes ning erituvad puugi süljega. Sülge kasutab puuk looma või inimese nahale kinnitumiseks ning kogu imemisprotsessi jooksul eraldub sülg verre. Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks ülitähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik.

Puugi vastsed ja nümfid on haigusetekitajate olemasolul sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid.

Lisaks puugihammustusele viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel.

Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik (v.a emalt lootele haiguse ägedas faasis).

Peiteperiood on 7–10 päeva (kuni 28 päevani) peale puugihammustust. Piimaga nakatumise korral 4–7 päeva.

Millised on haigusnähud?

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.

Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud.

Jääknähte esineb 26–46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Jääknähtudeks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.

Puukentsefaliit võib kuni 2% juhtudest lõppeda surmaga (Euroopas levinud alamtüübi viiruse korral).

Kuidas diagnoositakse?

Puukentsefaliiti diagnoositakse laboratoorsete uuringutega haiguse sümptomite ilmnemisel ning teadmisel, et on toimunud eelnev puugihammustus või toorpiima tarbimine.

Millal on nakatumise periood?

Puugihooaeg algab Eestis tavaliselt aprillis ning kestab oktoobrini. Ilmade soojenemisel ärkavad puugid talveunest ning ronivad oma metsakõdus paiknenud talvituspaigast välja. Esimesed puugid ilmuvad, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 7 °C, mõnedel andmetel üle 5 °C. Kevade teiseks pooleks on puukide, eriti vastsete ja nümfide arvukus tõuseb tippu.

Talvel on puugid tavaliselt talveunes, kuid pehme talve ajal võib neid kohata ka jaanuaris ja veebruaris. Sama kehtib ka puukidele soodsate tingimuste säilitamise kohta, näiteks tallides, karjalaudades ja heinakünnides, kus hoitakse sooja temperatuuri ning on pidev loomade liikumine.

Millised on ravivõimalused haigestumise korral?

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Puugihammustuse vältimiseks:

• tasub kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata ning panna püksisääred sokkide ja/või kummikute sisse;
• kasutada putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid, kaenlaaluseid jt kehapiirkondi.

Vaktsineerimine

Vaktsineerimise põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.

Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused revaktsineerimise kohta:

• esimene revaktsineerimine 3 aastat pärast 3. doosi
• edasine revaktsineerimine:

• noorematele ja kuni 50-aastastele eelnevast doosist 10 aastat hiljem
• 50–60-aastastele eelnevast doosist 5 aastat hiljem
• 60-aastastele eelnevast doosist 3 aastat hiljem

Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.

Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.

Eestis kasutatava(te) vaktsiini(de) kohta leiab infot Ravimiameti lehel.

Kus saab vaktsineerida?

Riiklikku immuniseerimiskavasse mittekuuluvaid vaktsiine saab teha:

• oma perearstikeskuses
• vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkuskabinettides)
• erapraksistes
• paljudes apteekides üle Eesti